Häid pühi

Tubala Küla Seltsi esimene aasta möödus tegusalt

Alljärgnev on aruanne Pühalepa Teatajale.

Veidi rohkem kui aasta on möödunud Tubalal Lepiku talus toimunud MTÜ Tubala Küla Seltsi asutamiskoosolekust. Sellele aastale tagasi vaadates võib öelda, et seltsielu võttis tuurid ilusasti üles.

Kui asutamiskoosolek peeti juba 12.11.10, siis ametlikult ehk juriidiliselt sai meie selts Pärnu Maakohtu registriosakonnas kinnitatud 15.03.11.

Aga õnneks külarahvas seda dokumenti ootama ei jäänud. Juba aasta hakul, esimestel talvekuudel viidi läbi kaks rahvarohket üritust – Sõbrapäev ning Uisu-ja hokipäev. Need toimusid Tubalal teist aastat järjest.

Kui uisu-ja hokipäev plaaniti kolmetunnisena, kella 12st 15ni, siis tegelikult lõppes see alles kella 18 ajal, kuna mängutuhin oli nii suur. Rahvast oli 30 ringis. Mäng on saanud ka mitteametliku nime Tubalahokk, kuna mängitakse küll hokit, aga mitte traditsioonilisel viisil. Kel uiske pole, tuiskab platsil saabastega ringi. Tänada tuleb ka loodust, kes koostöös külarahvaga meile korraliku uisuväljaku igal talvel loovad.

Aprilli lõpus võttis seltskond Tubala inimesi osa rahvusvahelisest linnuvaatlusest. Teine samasugune aktsioon toimus oktoobris. Siis suudeti kokku lugeda 1311 lindu.

Külal on olemas ka oma lõkkeplats. Et sellele soliidsem välimus anda, osaleti maikuus Teeme Ära talgupäeval. Lisaks lõkkeplatsi ümbruse korrastamisele puhastati võsast suvila-piirkonda suunduva tee ääri ja Kärdla-Käina maantee äärest korjati prügi kokku. Kui see sodi kaalule asetati, näitas too numbriks 80! Ehk siis 80 kilo rämpsu oli sõidutee kõrvale maha visatud...

Talgupäeval tekkis ka idee oma küla kiigest. Mõeldud, tehtud, võisime jaanipäeva aegu tõdeda. Ja nii oligi- kuu ajaga püstitati korralik traditsiooniline külakiik, mis regilauluga küla jaanipeol sisse õnnitatud sai. Mainitud üritus oligi sel aastal rahvarohkeim, läbi käis üle saja inimese nii siit saarelt kui ka mujalt.

Suvel osales allakirjutanu külaliikumise Kodukant noorte koolitussarjas Uued Luuad, mille eesmärk oli tulevasi külavanemaid koolitada. Lisaks oli meie juhatus ehk allakirjutanu ja külavanem Viktor Rõbtšenko esindatud Kodukandi Eesti Külade Maapäeval augustis Roostal.

Viimane suvekuu sai sisse juhatatud taas sportlikult, jalgpalliturniiriga. Küla spordiväljakule kogunes viis võistkonda ja terve trobikond pealtvaatajaid, kelle silme all terve päeva jooksul palli taga aeti. Tänu sõbralikele sponsoritele said osalejad ka kõhu täis ja kurgud kastetud.

Omavahelise info kiiremaks liikumiseks koostati ka meililist, mille kaudu omavahel sidet peetakse ja teateid vahendatakse. Niisamuti sai loodud seltsi nn kodulehekülg veebis ehk seesama blogi, mida te hetkel loete.

Sügisel koguneti suurema seltskonnaga veel Mihklipäeval. Kui aastal 2010 räägiti sel kokkusaamisel seltsi loomise viimased detailid omavahel selgeks, siis nüüd meenutati juba korda saadetut.

Loodame, et eesseisev aasta on vähemasti sama tegus ja külarahvas on jätkuvalt huvitatud üheskoos tegutsemisest. Koostöövaimu soovime ka kõigile teistele valla küladele.

Tubala Küla Seltsi juhatuse nimel,

Hergo Tasuja

Linnuvaatlus

Oktoobri esimesel nädalavahetusel toimusid taaskord rahvusvahelised linnuvaatluspäevad nimetusega Birdwatch. Seda korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International igal sügisel juba alates 1993. aastast. Eestis koordineerib sellelaadset üritust Eesti Ornitoloogiaühing.

2. oktoobril osales üritusel ka Tubala Linnuvaatlusgrupp. Koguneti hommikul kell 8 jaanituleplatsile, et võtta ette 10 km pikkune retk ja loendada kõik linnud, keda kohati või õnnestus välimääraja abil ära tunda.

Vaatlus toimus nii Tubala küla sees kui ka Kärdla kraatris ja kestis kolm tundi. Määramisel jälgiti peamiselt linnu lennupilti, liikumisviisi, suurust ja ka lindude häälitsusi.

Lindude rännuinstinkt ja suutlikkus lennata võimaldas meil jälgida iga-aastast võrreldamatut loodusnähtust - lindude sügisrännet, kus tuhandepealised linnuparved olid ettevõtnud ülipika rändetee Vahemere äärsetesse maadesse. Väga paljud linnud hukkuvad sellel raskel ja pikal rännakul, põgenedes talvekülmade ja nälja eest, kuid paljud neist jõuavad õnnelikult kevadel tagasi. Lennates üle Hiiu saarest, peatuvad linnuparved tihti puhkuseks ja toiduotsinguks Tubala küla põldudel.

Vaatluse ajal kohati 25 liiki linde ja koguseliselt õnnestus loendada 1311 lindu, neist hallhanesi 630 ja kiivitajaid 120, järgnesid põhja- ja metsvindid. Sookurgede ja lagleparvede ülelendu külast võis täheldada aga öösiti ja loendada võis neid vaid hääle järgi, kuid seekord nad kirja panemata jäidki.

Järgmine linnuvaatlus on kavas talvel, kui toimub “Talvine aialinnuvaatlus”, mis toimub 28.-29. jaanuaril 2012.a.

Natalia Kuhi

Väikse asja võlu

Vali muusika, märkimisväärselt suur rahvamass, kirju ja hoomamatu programm, totaalne melu. Võimalus ennast ja teisi unustada. Samas pärast seda- väsimus ja tühjustunne.

Hubane ja õdus keskkond, piiratud inimhulk, konkreetne ja spetsiifiline kultuuriprogramm. Elamused, mille saamine eeldab nn vaimset kohalolemist. Ja pärast- soe tunne ja positiivsed emotisoonid.

Umbes nii võrdleksin meelevaldselt ja üldistades suuri massiüritusi ja väikeseid omaalgatuslikke ettevõtmisi. Suured meelitavad küll rohkem inimesi kohale, ent väikesed pakuvad tihtipeale palju rohkem. Loomulikult ei ole mõisted suur ja väike väga konkreetsed ja võivad olla isegi ebatäpsed, aga usun, et annavad minu mõtte siiski edasi.

24. septembri laupäeva hommikupoolikul viibisin Sõruotsa seltsi korraldatud Sõru sügislaadal. Tegemist oli ühe kandi aktiivsete inimeste omaalgatusliku ettevõtmisega, mille läbimõeldud korraldus andis külastajatele vähemalt terveks päevaks hea tunde kaasa.

Esiteks õnnestunud ja asjalikud müügiletid, kus müüdi tõesti väärt kraami. Ja õiglase hinnaga. Välja arvatud toit nn ühepäevakohvikutes. See oli ilmselgelt liiga odav. Loomulikult aitas positiivse meeleolu tekkele kaasa õdus keskkond, mis paadikuuris tekitatud oli.

Aga nagu külastajatest aru sain, oli tõeline hitt kultuuriprogramm. Ei panustatud „mürtsule“. Vastupidi. Vaikne lõbus muusika ja filminurk, kus näidati eelmisest aastatuhandest pärit filme Hiiumaast ja justnimelt Sõru ümbruskonnast.

Oh seda äratundmisrõõmu, mis inimestes tekkis enda või mõne tuttava nägemine aastal 1997 või 1998. Ja kuidas Emmaste vald nende aastatega muutunud ja arenenud on! Kuna olen selle piirkonnaga alles teist aastat tihedamalt seotud, siis mõtlesin, et kas tõesti nägi ümbrus kõigest kümmekond aastat tagasi selline välja. Aga pilt ei valeta...

Õhtul astusin Tubalal peetud Mihklipäeva peolt läbi. Tegemist oli samasuguse tunneme-koosolemisest-rõõmu üritusega. Küla elanikud võtsid sügiseks-talveks vaaritatud kraami seast midagi kaasa ja kogunesid külakiige juurde, kus seda siis mekiti ja tehti lõket. Võib mõelda, et tühine asi, ent ühe väikese küla jaoks oluline sündmus.

Selliseid üritusi külastades või neist kuuldes mõtlen ma alati ka lollile jutule „omavalitsuste liitmisega kaob ära valla identiteet“. Selgitage mis see identiteet on? Kas vallavalitsus loob seda?

Kohalik identiteet saab säilida ja edasi kanduda vaid kohalike aktivistide eestvedamisel ning küla või külade ühtehoidmise läbi. Ja millise (väikese või suure) omavalitsuse territooriumil asutakse, ei mängi mingisugust rolli.

Nende väikeste asjadega on ainult üks oht. Et jutt neist levib ja nad kasvavad. Kasvavad liiga suureks. Ja kaotavad oma võlu... Soovin kõigile väikeste ürituste eestvedajatele jaksu ja jõudu oma asja ajamiseks ja omapära säilimiseks.

Tegemist on Hiiu Lehes ilmunud arvamuslooga

Paneme Hiiumaa külad särama

Kohalike omavalitsuse juhtide üks suuremaid väljakutseid on oma valla või linna elanike intensiivsem kaasamine kohaliku elu edendamisse. Ja kaasamine sisaldab nii info jagamist, kogumist ja vahetamist-vahendamist, murede-rõõmude ära kuulamist, arvamuse küsimist ja mis eriti oluline- selle arvamusega arvestamist.

Kogukonna kaasamise või ka vallavõimu ja selle elanike vahendaja protsessis on väga tähtsal kohal külavanem. Tema rolli, aga ka külaseltsi tähtsust ei saa ülehinnata kogukonna elu äratamisel ja särama löömisel.

Osaledes augusti esimesel nädalavahetusel Liikumise Kodukant Eesti Külade Maapäeval majandusteaduste doktor Uno Silbergi juhitud mõttekojas „Koostöö kohaliku omavalitsusega“, sain sellele taakord kinnitust.

Seal otsisime lahendust küsimusele mida teha ja kuidas tõhustada küla(de) koostööd kohaliku omavalitsusega võttes arvesse osapoolte soove ja vajadusi ning erinevaid võimalusi nende elluviimiseks.

Umbes 40 üle Eestist pärit inimese ja Hollandi, Rootsi ning Poola väliseksperdi ühise arutelu viljad edastatakse Kodukandi kaudu meie riigijuhtidele. Aga mis jäi kõlama?

Omavalitsusjuhte peaks rahustama asjaolu, et eelkõige oodatakse külades moraalset tuge, ärakuulamist, toetamist, aga mitte raha. Ja esimese asjana oodatakse valitsuselt, et omavalitsustel oleks kohustuslik külavanema statuut oma määrusega paika panna.

Külavanem on kogukonna juht ja esindaja, kes on vastava asustusüksuse elanike poolt valitud. Samas ei ole ta ametnik ja ükskõik milliste avaliku võimu kohustuste temale suunamine ei ole õige.

Üldiselt on loogiline, et külarahvas ise valib endale külavanema. Omal algatusel. Aga kuna see pole kohustuslik ja ebapiisava selgitustöö tõttu ei näe inimesed sel mõtet, ei ole paljudes külades seda tehtud.

Otepää valla arendusnõunik Annika Jaansoo ütles, et neil haaras vald jämeda otsa enda kätte. Valla külad sõideti läbi, koosolekutel selgitati külavanema rolli ja miks teda valida ning mitmel puhul aidati ka valimised läbi viia.

Mõttekojas leiti ka, et suurtes (kas elanike arvult või territooriumilt) asulates võiks olla võimalik valida mitu vanemat. Ja väheaktiivsed või väikesed asulad võiksid valida ka ühise vanema.

Külavanema rollina nähti eelkõige info vahendamist ülevalt (ehk omavalitsusest) alla (ehk inimesteni) ja vastupidi. Aga oluline on ka inimeste ära kuulamine, nõustamine, ühistegevuste organiseerimine, koosolekute kokku kutsumine, eri huvigruppide koostööle suunamine.

Külavanema töö ei peaks olema tasustatud. Küll aga võiks võimalusel kulusid (bensiin, telefoniarve jne) kompenseerida, kas siis vald või küla(selts). Mõttekojas jäi peale arvamus, et külavanem on pigem auasi, raha pärast seda teha ei saagi. Jaansoo lisas, et Otepääl valmistas vald vanematele ametitunnuseks hõbedased nn šerifimärgid, mida uhkelt ka rinnas kantakse.

Kohalik omavalitsus saaks aga lisaks külavanemate valimisele kaasa aitamisele ja hiljem info jagamise ning ära kuulamise muudki teha.

Nagu juba mainisin, oleks väga oluline määrusega paika panna külavanema statuut. Seal oleks siis ära määratletud nõuded külavanema kandidaadile, valimiste kord, külavanema õigused ja kohustused, kohaliku omavalitsuse kohustused ja koostöö omavahel.

Vastseliina külade ühenduse esimees Aado Kuhlap rääkis, et neil on loodud külavanemate ühendus, mis regulaarselt koos käib ja on vallale nõuandev organ. Kusjuures vallavalitsus kohtub ka ise nendega ja võtab nende ettepanekuid-mõtteid arvesse.

Eestis on viimastel aastatel väga palju kaasamisest räägitud. Külavanemate nõukoda vallavalitsuse juures oleks suurepärane viis selle teostamiseks!

Mul on möödunud nädalavahetusest olemas konkreetsed lood selle kohta, et kui külavanem on valitud ja kõrval teda abistav/toetav külaselts, on küla elu käima läinud. Kahjuks kuulsin ka vastupidiseid näiteid...

Olgem aktiivsed, oma küla ja iseenda huvides. Kui endal jõudu-nõu väheks jääb, saab abi-tuge kindlasti Kodukandist.

Hergo Tasuja, Tubala Küla Seltsi juhatuse liige

Tegemist on Hiiu Lehes ilmunud arvamuslooga

Linnuvaatlus

ÜLE-EUROOPALINE SÜGISENE LINNUVAATLUS BIRDWATCH 2011

TUBALAL

RETKE ALGUS

PÜHAPÄEVAL 2. OKTOOBRIL kell 08.00

JAANITULE PLATSIL

EESMÄRK

• SAADA OSA VAATEMÄNGULISES LOODUSNÄHTUSEST – LINDUDE SÜGISRÄNDEST

• TEADVUSTADA TIIVULISTE NAABRITE OLEMASOLU

• LOENDADA JA MÄÄRATA KÕIK KOHATUD LINNUD

• MÕISTA LINDUDE KAITSMISE VAJADUST

KAASA VÕTA

*BINOKKEL

*MÄRKMEPABER JA PLIIATS

INFO telefonil 51 99 24 12

Mihklipäev

MIHKLIPÄEVA TÄHISTAMINE

24. septembril 2011 kell 17.00 kiigeplatsil.

KAVAS:

-PÕLLUTÖÖDE LÕPETAMISE PIDU

-MIHKLIPÄEVA TULI

-OMATEHTUD LEIVA, KÜPSETISTE, ÕLLE JA AIASAADUSTE DEGUSTATSIOON

-ISETEGEVUSLIKUD ETTEASTED

KAASA VÕTA:

*SÖÖK JA JOOK
*ILMASTIKULE VASTAV SOE RIIETUS

KOHAPEAL GRILLIMISE VÕIMALUS

Suitsupääsukeste tehispesa.

Sel suvel ehitasid suitsupääsukesed oma pesa perekond Kuhi tööriistahoidlasse. Pesa tehti kaua, emalind munes sinna kolm muna ja haudus pojad välja.

Hommikust hilisõhtuni toitsid vanad linnud väsimatult oma poegi ja peagi olid poegadel pääsukestele omased sinakad suled.

Ühel päeval kukkus pesa koos poegadega majaseina küljest alla. See võib juhtuda, kui sajused ilmad kestavad pikalt ja sajuhood on tugevad nagu seekord juulis.
Natalia leidis pojad abitult tsementpõrandalt siis kui neil polnud veel silmigi peas.

Teadmata, kaua pojad söömata olid olnud, andis ta neile kõigepealt juua, tilgutades noka vahele paar tilka vett. Kaks poega hakkasid kohe lutsutama, kolmas, kõige nõrgem, oli osavõtmatu. "Mõte anda juua tuli sellest, et varem olen paaril korral toibutanud veega uuesti elule need linnud, kes kevadel kärbseid püüdes vastu aknaklaasi on lennanud," ütles Natalia. "Ütlus, et pärast poegade kättevõtmist vanalind neid enam omaks ei võta, ei ole reegel, sellel on erandeid ja ma otsustasin proovida.
Kasutasin tehispesaks väiksemat punutud korvi, mille sisse tegin villaheide pundist pesale sarnase aluse. Otsisin sinna vanast pesast järele jäänud sulgi ja kõik kolm poega läksid uude pessa. Korvi sidusin kohta, mis oli kõige lähemal allakukkunud pesale," meenutas Natalia.






Kuna lugu juhtus õhtul, jäi üle vaid oodata ja loota, et vanalinnud pesa hommikul omaks võtavad ja poegi edasi toitma hakkavad.

Teades, et Leho Aaslaiul on rohkem kogemusi lindudega, helistas Natalia talle, aga nagu selgus , on iga olukord erinev ja ta soovitas samuti oodata hommikut.

"Arvan, et öösel olid vanalinnud mujal ja alles hommikul kuulsin, nagu oleks pääsukeste hääl kuskil läheduses, tegelikult nad olid ka. Pääsukesed võtsid tõesti omaks pesa, mille neile kiiruga valmistasin ja alustasid söötmist päikesetõusuga koos. Kaks poega pidasid vastu aga üks ei toibunud sellest õnnetusest," meenutas Natalia.

Paar päeva pärast tehispesa omaksvõtmist läksid poegadel ka silmad lahti. Nädala pärast ühel hommikul lendasid pojad pesast välja. See, kui näed neid esimest korda lendamas, seda tunnet ei saa sõnadega kirjeldada.

Kaks päeva suutsid vanalinnud neid hoida pesa läheduses, aga pojad nagu ulakad poisi,d lendasid maailma avastama ja vanalindudel oli hulk tegemist, et neid pesa juurde tagasi juhtida. Õhtuks ajasid vanalinnud pojad alati pesa lähedale varju, vahest oli ajajaid kümmekond, ka teised pääsukesed olid millegipärast kohal.

Nüüd, kui pojad juba lendasid, lisandus vanemate söögimurele ka poegade kaitsmine kullide, viude ja kõigi teiste eest, kellel samuti omad pojad toita.

"Kolmanda päeva hommikul avastas emane raudkull pojad ja suures rüseluses lendasid pääsupojad pesast kaugele. Arvan, et kuna kull juba teadis, ei toonud vanalinnud poegi enam pesa juurde tagasi, vaid viisid uude kohta.
Nädal hiljem, õhtupoolikul kuulsin taevas tuttavat pääsukese kutset ja nägin põllu kohal nelja suitsupääsukest. Nad lendasid nagu paaris, ees oli vanalind ja mõlemal lendas üks poeg järgi, keda nad siis kutsusid ja õpetasid. Pojad tundsin ära sellega, et nende lend ei olnud nii sujuv ja neil oli tegu, et vanalinnu järel püsida. Samuti on poegadel saba tüürsuled veel lühikesed ja saba tundub lühem. Arvan, et need olid samad pääsukesed, sest tunnen seda kutsehüüdu.
Nüüd hiljem on õhtustel lendudel nendega ühinenud ka teine pesakond ja nii on tekkinud parv, kus on hullavaid ja kilkavaid poegi juba rohkem ja on näha, kuidas vanalinnud suunavad ja ja õpetavad neid," rääkis Natalia.

Selline lugu juhtus siis suvel.

Peagi kogunevad pääsukesed parvedesse ja lendavad lõunasse. Muide, sel aastal on aastal innuks suitsupääsuke.

Jalgpalliturniir

Pühapäeval viidi läbi Tubala küla esimene jalgpalliturniir. Kohapeal selgus, et mängijaid oli 5 võistkonna jagu. Teist samapalju oli kohal pealtvaatajaid.
Kiire nõupidamise järel sai selgeks, et mängitakse kõik-mängivad-kõigiga süsteemiga.

Natalia Kuhi koostatud tabelis on ära toodud kõigi 10 mängu tulemused:

VÕISTKONNAD	I poolaeg	II poolaeg	Väravaid kokku
PESUKARUD PARDID	2 2	6 0	8 2
MEHED TUBALA 1	2 0	0 0	2 0
NAISED PESUKARUD	0 2	1 2	1 4
TUBALA 1 PARDID	0 2	0 1	0 3
MEHED NAISED	3 2	1 1	4 3
PESUKARUD TUBALA 1	3 2	2 0	5 2
NAISED PARDID	1 5	0 2	1 7
PESUKARUD MEHED	2 2	2 2	4 4
TUBALA 1 NAISED	3 0	2 0	5 0
PARDID MEHED	3 1	1 1	4 2

Nagu näha, oli nii suuri võite, viike, kui ka minimaalse väravate vahega mänge, kus võitja selgus napilt enne lõpuvile kõlamist.
Esimesed paar-kolm mängu peeti küll pilvise taeva all, ent kuiva ilmaga. Aga mängijaid ei heidutanud ka avanenud taevaluugid. Ja turniiri viimased mängud toimusid taas vihmata.
Et meil olid tublid toetajad, said kohalolnud end lõuna ajal supi ja koduleiva, jäätise ning karastusjookidega turgutada. Selle eest ütleme aitäh teile- Toomas Remmelkoor ja "Poebuss", Soera Talumuuseum, Kärdla Selver.
Turniiri korraldamise ja eduka läbiviimise juures andsid suurima panuse Toomas Tubi ja Natalia Kuhi.
Viktor Rõbtšenko tehtud pilte saab vaadata SIIT

Ahjaa! Kõige tähtsamast polegi veel kirjutanud. Kuigi eelkõige osaleti hea tuju ja seltskonna pärast, on sport ikkagi sport. Ja võitjad tuleb ka välja selgitada. Võistkonnad osalesid koosseisudes: Pesukarud: Hergo, Eliise, Reimo, Tauri, Imre. Mehed: Toomas, Üllar, Taavi, Aare, Janar. Pardid: Janar, Reven, Tõnis, Sass, Kristian, Hendri. Tubala 1: Seren, Tanel, Sven, Erki, Sten, Erik. Naised: Karit, Ursula, Dana, Brigita, Anni, Natalia.
Ja lõplik turniiritabel nägi välja selline:

VÕISTKOND						PUNKTE	KOHT
PESUKARUD	X	2	1	2	2	7	I
PARDID	0	X	2	2	2	6	II
MEHED	1	0	X	2	2	5	III
TUBALA 1	0	0	0	X	2	2	IV
NAISED	0	0	0	0	X	0	V

Jalgpall

TUBALA KÜLA JALGPALLIVÕISTLUS

Millal? 31.07.2011 kell 12.00 jalgpalliplatsil

Võistlusklassid: noored, naised, mehed.

Võistlust toetab Kärdla Selver.

Info: Toomas Tubi. tel. 53807462


KÕIK ON KUTSUTUD JA OODATUD!

Kiigelaul

Tubala külakiige pidulikul avamisel kõlasid vanadest arhiivimaterjalidest otsitud ja taaselustatud kaks kiigelaulu. Eestlauljateks olid Evelin ja Dana Lukk, kaasalauljate koori moodustasid kõik peolised.

Siinkohal toome ära ka kiigelaulu sõnad, millest üks kohandati just Tubala kiigele.

Lähme kiike katsumaie
Kas sie kiike kannab meida
Kas sie kannab kahte nuorta
Kahe noore riideeida
Kolme küla kudruksida
Nelja neiu ehteeida
Viie venna vammukseida
Kuue noore riideeida.
Kui see kiik ei kanna meida
Kuue noore riideeida
Too sina kirves, raiu kiike
Too sina nuga, noole kiike
Eemalt hüüdis kiigeseppa
Kaugelt kiige kiigutaja
Ei ole kiike teie tehtud
Kiik on meie meeste tehtud
Kiik on tehtud Tubalassa
Sambad Köstri saluasta
Lähme kiike katsumaie
Kas sie kiike kannab meida

* * * * *


Kes need selle kiige teinud
Kiigesepad hellad vennad
Ennäe kes need kiige teinud
Teinud kiike kitsaaksi
Kitsaaksi kõrgeaksi
Sinisirje linnukene
Punapäine pääsukene
Otsis maad mune muneda
Aset poegi haududella
Lendas meie kiige külge
Tegi pesa penni peale
Haudus pojad aiste külge

* * * * *

Arhiivimaterjalid:

Eestlaste kiigekultuur enne ja nüüd." ajakiri Mäetaguse nr. 21 2003.a

Kiik valmis

Täpselt lubatud ajal, küla jaanitulel avati ametlikult ka külakiik.

Kiik ehitati vabatahtliku töö korras ja sponsorite toel. Täname kõiki asjaosalisi, kes andsid oma panuse ning toetasid nõu ja jõuga. Tegutsejaid oli kokku üle kahekümne inimese.

Täname maaomanikku Kalju Järvat, kelle maadele kiik püstitati. Rauamaterjaliga sponsoreerisid Taebla Auto OÜ-st Tõnu Salin ja Paler PT OÜ-st Taavi Stomma. Sepa- ja rauatöödega tegelesid Reedik Talp, Jaan Puuri, Toomas Kivistu ja Rein Ilisson. Kiigeplatsi ettevalmistamisega tegelesid ja ehitusmaterjalidega toetasid Silvar Lilleõis ja Andres Kuhi. Taavi Köster panustas oma metsast palgimaterjali ja Margus Kibus tõi selle kohale. Kiigeehitajateks olid Indrek Rõbtšenko, Janar Lilleõis, Kaimar Lilleõis ja Priidu Lilleõis ning Tauri Rebel ja Hergo Tasuja. Kiigeplatsi koristasid Janar Köster, Seren Köster, Reven Köster ja Tanel Rebel ning palju väikesi abilisi, keda siinkohal ei jõuagi üles lugeda. Viktor Rõbtšenko oli kiigefotograaf ja kogu protsessi otste kokkusõlmija. Täname toetamise eest Pühalepa Vallavalitsust ja vallavanem Ants Oravat.

Aitäh kõigile! Tubala küla rahva nimel, külavanem Viktor Rõbtšenko

Jaanituli

Tubala küla jaanituli ja külakiige ametlik avamine leiab aset 24. juunil kell 19.

Kaasa võtta söök-jook ja hea tuju.

Kiige ehitamise eeltööd

Esimesed eeltööd kiige ehitamiseks on tehtud: plats on ette valmistatud, muru külvatud, rauad välja valitud, palgid kooritud ja postiaugud kaevatud. Jääb üle vaid kiik püstitada.


(Viktor Rõbtšenko pildid)

Tubala saab külakiige

Neljapäevasel küla koosolekul, kus osales 24 täiskasvanut ja trobikond lapsi, otsustati, et jäätmekogumispunkt tuleb algselt planeeritud kohale. Ehitaja sõnul on ehitamine käsil ja hoone paigaldatakse lepingus ettenähtud ajal.

Lisaks aga sai kinnitust talgute ajal välja pakutud idee ehitada külakiik. Maa, millel asub meie ühine lõkkeplats, kuulub Järva Kaljule. Mees aga küla seltsielu edendamisele kätt ette ei pane ja lubas oma maale ka kiige ehitada. Küla elanik Taavi Köster pakkus, et toetab kiigeehitust palkidega. Andres Kuhi silub traktoriga maapinna ja küla pealekasvav generatsioon asub Indrek Rõbtšenko juhtimisel kiike valmis ehitama. Vallavanem Ants Orav lubas, et vald toetab külarahva omaalgatust ka vallavalitsuse poolt. Sest lisaks palkidele ja töötundidele on ka poes reaalseid kulutusi vaja teha. Praeguste plaanide kohaselt saab juba küla jaanitulel kiikuda.

Küla koosolek

Hea Tubala küla elanik!

Oled oodatud TUBALA KÜLA KOOSOLEKULE, mis toimub neljapäeval, 12. mail kell 18 Tubala lõkkeplatsi juures. Osaleb ka vallavanem A.Orav.
Koosoleku teemaks on jäätmekogumispunkti rajamine Tubalale. Kas seda on üldse vaja? Kas see peaks olema bussijaamaga ühes hoones? Kuhu see paigutada?

Tule ja ütle oma sõna sekka!

Talgupäev

Laupäeval kogunes tubli kolmandik külarahvast lõkkeplatsile, et üheskoos talgute korras Tubala külale kaunim väljanägemine anda.
Kella 10st moodustati töögrupid ja asuti tööle. Käina-Kärdla maantee ääred puhastati Tubala küla piiride ulatuses, kokku koguti 80 kilo rämpsu. Lisaks harvendati, riisuti ja koristati Tubala bussipeatuse juures. Teised kaks töögruppi tegutsesid lõkkeplatsi läheduses. Teeäärtest raiuti võsa ja eemaldati muu sodi või segavad takistused.
Kella 14 ajal manustati ühiselt Toomas Tubi poolt Viigrist toodud suppi. Pärast mitmetunnist tööd värskes õhus mekkis see üsna hästi. Samal ajal lõõmas ka lõke, kus oksad ja muu sodi ära põletati. Päris kõrge ja uhke sai teine.
Pealelõunal puhati jalgu ja arutati Tubala külaga seonduvat. Talgupäeval osales üle 30 inimese. Suur tänu kõigile, kes oma panuse andsid!



Pildid talgupäevast asuvad SIIN.

Kevadine linnuvaatlus Tubalal

Eesti Ornitoloogiaühingu traditsiooniliste lihavõttepühade linnuvaatlusest võttis osa ka Tubala linnuvaatlusgrupp, mis loodi eelmisel aastal.

Retk algas hommikul kell 8.00 ja suund võeti Kärdla meteoriidikraatri poole. Et oli päikeseline hommik, põllud aurasid ja küla kajas lindude võistulaulust, oli juba varakult häälestus hea.

Laglede, luikede ja sookurgede parved lendasid üle küla juba aprilli alguses ja need linnud olid nüüdseks kraatrist lahkunud.

Kõige arvukamalt nähti põhja suunas läbirändel olevaid hangelinde. Neid kohati kahes suures parves, kus kokku 310 lindu. Arvukuselt järgnesid hallräästad, kuldnokad, metsvindid ja üllatavalt palju oli punarinde, keda nähti eelkõige kraavikallastel.

Kraatris oli ka kiivitajaid, metstildreid, sinikaelparte ja hiireviusid. Viimased on sel aastal Tubala kohal juba märtsi keskpaigast, kui hanged veel kõrged olid, tiirutanud.

Vaatlus, mis kestis kolm tundi, lõppes Tubala jaanituleplatsil, kus osalejaid ootas kuum tee. Pärast 10 km pikkust retke oli see eriti magus

Kuna ametlik vaatlus kestis kaks päeva, siis pädevamad käisid kaks korda väljas. Teisel päeval täiendati nimekirja veel Kukka lahe ääres nähtud 11 luige ja 25 tuttvardiga.

Vaatluse ajal kohati 33 liiki linde ja koguseliselt loendati 735 lindu.

Järgmine linnuvaatlus toimub sügisel, kui linnud jälle rändel on. Aga siis juba tagasi lõunasse.

Märgakem linde, kes on siinsamas me kõrval!

(Natalia Kuhi pildid)

Talgud

Laupäeval, 7. mail viime Tubala külas läbi heakorra talgud, et küla üldist välimust parandada.
Korrastame Kärdla-Käina maantee ääred prügist ja külasisesed teed puhastame võsast. Päeva lõpul koguneme Tubala lõkkeplatsile, teeme kokkuvõtte möödunud päevast ja arutame külaseltsi tegevusi algaval suvel.

Oodatud on kõik Tubala küla elanikud ja küla heakorrast huvitatud inimesed. Täpsem info ja registreerimine SIIN.

Tubala küla populaarseim koht talvel oli uisuväljak

Ühe küla mõistes kaks suurüritust Sõbrapäev ning Uisu-ja hokipäev toimusid Tubalal teist aastat järjest ja sel korral olid need palju populaarsemad kui aastal 2010. Paljud on endile ka uisud ja hokikepid ostnud, sest seda hasartset mängu ei saa pikalt kõrvalseisjana vaadata.

“Mõlemad üritused õnnestusid ja osavõtjaid oli üllatavalt palju selle küla kohta,” ütles sündmuste eestvedaja Natalia Kuhi.

Uisu-ja hokipäeva plaaniti kolmetunnisena, kella 12st 15ni, aga tegelikult lõppes see alles kella 18 ajal, kuna mängutuhin oli nii suur. Rahvast oli üsna palju, oma 30 ringis, sealhulgas kümmekond mandrihiidlast, kes eriti agaralt kaasa lõid.

Kindlasti aitas päeva õnnestumisele kaasa ka Toomas Tubi poolt kohvik “Viigrist” toodud hernesupp, mis oli sellise külma ilmaga tõeline hõrgutis. Eriti meeldv oli seda süüa värskes õhus ja tühja kõhuga.

Põlesid puuküünlad, kus sai end soojendada, jagati kuuma teed, ja emad olid küpsetanud koogid. Isad aga hoolitsesid selle eest, et hokikepid terved oleks.

Sel korral moodustati kohapeal 4 võistkonda. Järjestus ja võitjad said paberile aga kõige olulisem oli mängijale see, et ta saaks väljakule ja võistelda. Ühes mängus oli platsil 20 võistlejat ja see oli väga võimas mäng.

Idee hokimänguks sündis juba eelmisel aastal, kui peeti saali- ja jäähoki sarnane võistlusmäng. Seda mängiti kahe võistkonna vahel nagu jäähokit, kuid saabastes. Sarnaselt saalihokile ja mida naljatades võibki nimetada Tubalahokk.

Sõbrapäeval oli uuenduseks “Potkuri sõit”. Potkurid valmistati töökojas ja nad kujutasid endast raudtorust vormitud tõukekelke, millega teatevõistlustel eriti suurt elevust sai üles kruvida.

Tavapäeval on potkurid kasutusel uisuõpperaamina, lihtsalt jääl kelgutamiseks või jäätantsu keerutuste õppimiseks. Isegi kohalik rähn, kes potkuri plastist käepidemed uudishimust auguliseks toksis, leidis selle kelgu väga huvitava olevat.

“Tundub, et need üritused muutuvad traditsiooniliseks. Tubala Küla Seltsil oma seltsimaja ei ole, aga jääväli on ja seda kasutamegi,” selgitas seltsi juhatuse liige Natalia Kuhi.

Ka küla noored kiitsid korraldatut. Brigita Lukk tõi välja, et sündmused olid väga hästi organiseeritud: “Polnud võimalustki, et seal igav hakkaks!” Tema õde Dana Lukk tõi välja huvitavaid mänge, milles rinda pisteti. “Lisaks oli seal huvitavaid inimesi ja sai end teistega võrrelda, näha kui osav sa oled.”

Tanel Rebel tõi välja, et parim osa oli see, et kogu aeg oli lõbus ja sai kõvasti nalja. Kui tüdrukud on ka varem uisutamisega kokku puutunud, siis Tanel oma sõnul peaaegu üldse mittte. Ent sel talvel on ta naabripoistega korduvalt väljakut kasutanud.

Uusaastaööl korraldati liuväljal ilutulestik. Jällegi tuli rahvas väga hoogsalt kaasa ja usutavasti korratakse seda uuesti!

Rohkem pilte näed SIIT

Mis on Tubala Küla Selts

Tubala Küla Selts on Tubala küla inimeste poolt loodud selts, et edendada kohalikku külaelu ning koordineerida seal toimuvat. Mõtteid seltsi loomise osas hakati mõlgutama 2010 aasta esimeses pooles, ent reaalselt sai selts loodud novembris.

Seltsi loomist jäävad iseloomustama maagilised numbrikombinatisoonid. Juba asutamiskoosolek ise toimus meeldejääval kuupäeval, 12. novembril 2010 ehk 12.11.10. Suur oli aga üllatus, kui selgus, et hääletamine küsimuse üle, kas asutada Tubala Küla Selts, leidis aset kell 21:09 ehk 09:09 pärast lõunat.

Ühehäälselt leiti, et selts tuleb asutada. Keegi 15st osalejast ei kõhelnud selles, et Tubalale võiks külaseltsi luua. Tegelikult jõuti säärase mõtteni juba teisel oktoobril, kui külarahvaga üheskoos peeti Mihklipäeva.

Tubala külavanem ja üks kolmest seltsi juhatuse liikmest Viktor Rõbtšenko selgitas, et selts sai isegi üllatavalt kiire tempoga loodud. Tema sõnul on praktikas tavapärane, et protsess võtab aega aastaid. „Tubala Küla Seltsile sai hing sisse puhutud poole aastaga,“ ütles Rõbtšenko.

„Seltsi asutamine oli sel aastal juba kuues üritus, mida küla ühiselt läbi viinud ja rahvas tuleb meelsasti kaasa,“ rõõmustas Tubala Küla Seltsi juhatuse liikmeks valitud Natalia Kuhi.

Seltsielu aktiviseerimisele pandi alus 14. veebruaril sõbrapäeva tähistamisega. Kümme päeva hiljem korraldati krõbedat talve ära kasutades uisu- ja hokipäev, kuhu kogunes üle 30 inimese. Aprillis vaadeldi linde ja loodi Tubala linnuvaatlusgrupp. Kahel päeval loendati Tubala piirkonnas kokku 6122 lindu ja Kärdla kraatris Prählal õnnestus koos Leho Aaslaiuga kohata ka Eestis üpris haruldast läbirändajat lühinokk-hane.

Rahvarohkeim üritus oli jaanipäeva tähistamine 23. juunil, kus loeti kokku üle 60 osaleja, kelle seas ka Okeaania piirkonna esindaja. Keskmiselt on osalejaid olnud umbes veerandsada, mis arvestades Tubala küla hingekirjas olevat 77 inimest pole sugugi halb näitaja.